Veebilehekülje avalikustamine ja kasutusjuhendid

1. vali välja ja loe läbi vähemalt 2 e-poe või korraliku veebisaidi või veebirakenduse kasutustingimused (nimetatakse ka ostutingimused, privaatsuspoliitika, ostuinfo, tingimused …) – kogu õiguslik osa, mis on lehega seotud; 

Valisin välja 2 tuntuim e-poe veebisaidi: 1a.ee kasutustingimused ja kaup24.ee kasutustingimused

2. lühidalt too välja ja võrdle väga lühidalt nendes käsitletavat infot, võid kasutada ka tabelit/loetelu;

Sarnased tingimused:

• Toote hind, kirjeldus, andmeid, hinnanguid
• Kauba tellimiseks ei ole kohustuslik enne registreerida/sisselogida, ehk saab tellimusi teha “külaline” staatuses.
• Tellitud kauba jaoks saab järelmaksu teostada, valides 0% sissemaksu ja kuude arv , ning kohe näha kalkuleeritud kuumakse.
• Ostuprotsess. Kauba tellimiseks vaja sisestada isiku õiged andmed. Peale sellele saab makseviisi valida (sularahas, internetipank, ülekanne vms) ja kättesaamise meetodi. Kui klient soovib tasuda arve alusel, saadetakse kliendi poolt sisestatud  e-posti aadressile ettemaksuarve. Kui klient pole ettemaksu kinnitatud, tema tellimus tühistatakse.
• Kauba saab kätte saama üle Eesti. Mitmeid võimalused kättesaamiseks kas kulleri kaudu, kätteautomaadis või väljastuspunktis
• Tellimuse kinnitamiseks kontrollitakse andmed veel kord üle.
• Enne tellimuse kinnitamisest kasutaja peab nõustama kasutustingimustega ja privaatsuspoliitikaga
• Iga toote kauba on olemas hästi illustreeriv tootepilt.
• Vanusepiirang puudub, ehk tellimusi saavad teha ka alaealised
• Garantiiprotseduurid (garantii 24 kuu jooksul)
• Tagastusvõimalus. Kui kaup ei vasta kliendiootusele, on õigus see tagasi saata 14 päeva jooksul peale kauba kättesaamist. (selleks on vaja tutvustada erinevate tagastusvõimaluste tingimustega)
• Usaldusväärsus (autentimisel andmete turvalisus)
• Kvaliteet (saab lahendada kõik garantiiajal tekkinud probleemid)
• Veebisaidid sisaldavad elemente teistelt teenuse osutajatelt (facebook)

3. avalda arvamust, kui tähtsad on veebisaitide kasutustingimused Sinu, kui kasutaja jaoks? 

Mil ma tellisisn midagi veebipoetest, ma kasutustingimused ei lugenud, vaid lihtsalt panin linnukese juurde, et kõikidega olen nõus. Kuid kord juhtus see, et ma tellitud kauba kätte ei saanud, sest et ladu sai temaga tühjaks. Selles olukorras hakkasin lugema kasutustingimusi kus lugesin välja, et pean tootjaga/müüaga ühendust võtma ja pärast saan tagasi raha kolme päeva jooksul. Arvan, et enamus tarbijad müügitingimusi enne ostu sooritamist ei loe, vaid alles siis kui probleemid tekivad.

 

 

 

 

Link 

A/B testimine ja analüütika

1. Paigaldada lisateek või kasuta Google Analytics experiement’i ja tee üks näidis A/B testimise eksperiment (proovi kasvõi pealkirja mõju testida – sisu ei ole oluline) ja kirjelda kuidas selle üles seadsid

 

Mil ma paigaldasin oma veebilehele SEO Yoast, tahtsin paigaldada ka Yoast Analytics plugin’i. Mil otsisin plugin’i Google analytics by Yoast , sain teada, et nüüd see plugin kannab nimetusi MonsterInsights (täis. – Google Analytics by MonsterInsights)

Pärast plugin’i aktiveerimist klõpsasin menüüs “Insights” -> “Settings”. Sellel ekraanil vajutades nupu peale  “Authenticate your Google Analytics account”, ühendatakse sel viisil Google Analytics  WordPress veebilehega.

Siit saab vähe mida välja lugeda, näiteks mis postitused/lingid olid üle vaadanud ja mitu korda, või näiteks mis riigis nad olid üle vaadanud.

Pilt 1. Kuidas “MonsterInsights” näeb välja

Mainin kindlasti ka seda, kuidas ma Google Analytics kontot tegin. Siit saab välja lugeda palju-palju infot. Huvitav ainult oli see, et sain kontot luua ainult Mozila Firefox kaudu.  Teine asi, et mul miskipärast kõik oli ja on soome keeles. Kahjuks, siin keele muuta ei saa, ja kui ma soome keelt hästi ei oska, läks mul rohem aega arusaamiseks, kus mis toimub ja tähendab.

Pilt 2. Google Analytics konto

 

2. Paigalda lehele heatmap.js või mingi muu analüütika rakendus ja kirjelda paigaldusprotsessi ning muljeid, kuidas jälgimise üles seadsid

Kasutasin ka enda lehe analüütika nägemiseks Hotjar’i teenust. Rakenduse paigaldamine oli lihtne, sest et igal sammul ilmusid videod koos seletusega mis on teha vaja. Alguses,  tegin ma kasutaja hotjar lehele ja mulle oli vaja lihtsalt lisada enda Theme’i faili header.php sisse lühikese scripti. Selle rakenduse väga lihte kasutada, kõik oli arusaadav.

Pilt 3. Kuidas “hotjar” rakendus välja näeb

Lisaks, panin pilku peale ka  ühele funktsioonile, kus saab täpsemat ülevaade enda lehe külastajatest.  Sel juhul saab videod üle vaadata ja näha kuhu täpsemalt kasutaja vajutas.

Siinjuures on olemas ka “Funnels” teenus, kus saab kasutaja sammu kirjeldada, ehk sammuline protsess kuidas kasutaja peab lehe kasutada. See võib olla hästi sobib inimesele kes tegeleb müügiga oma veebilehel, kus kõik toimingud toimuvad sammuliselt.

 

 

 

 

Link

Otsingumootorid ja SEO

Paigaldasin oma lehele Yoast SEO, millega sain genereerida oma veebilehe Sitemap XML faili.

Yoast SEO lisateegi link.

Minu valitud veebilehe analüüs.

 

 

 

Link

Kujundusmalli paigaldamine

 

Oma lehekülje kujundusmalliks valisin Astrid. Mina installisin teda Colorlib veebilehe kaudu ja paigutasin oma veebilehele. Installisin siin: Link. Alguses ma otsisin  kujundusmalli mis oleks hästi nii blogile kui ka portfooliole. Olin juba mitmeid tasuta kujundusmalle uurinud ning ükski ei sobinud. Mulle meeldib kui kaasaegne ta on. Ma muutsin taustapildi ära ja tegin postituse, et näidata kuidas sisu kuvatakse lehel. Taustapilti valimiseks uurisin mitmeid veebilehti, kus saab pildid tasuta kätte saada. Peatusin Pexel’is.

Minu veebileht : https://katariin.me/

 

3 Kujundusmalli lisaks:

1. Tyche

Link: https://colorlib.com/tyche/

See kujundusmall on pigem e-kaipluse pidamiseks. Minu jaoks see on üsna ilusa disainiga,  siit saab palju muuta vastavalt oma vajadustele. Kui teha veebileht e-poest, siis oleks see “teema” üks võimalikest valimisest.

 2. Illdy

Link: https://colorlib.com/illdy/

Sellisel kujundusmallil on tülikas mingeid muudatusi teha. Kaua üritasin kollastest nuppudest lahti saama, uurisin, et nuppude värvi ühe kaupa muutma ei saa. On olemas kohandatud värvivalik (palett ) ja midagi eraldi muutma ei ole võimalusi. Disain tuntub moekas, värvid sobivad üksteistega hästi, ainult inimestele, kellele ei meeldi roosa värv, vist ei vali selle malli.

3.  Parallax-one

Link: https://themeisle.com/themes/parallax-one/

Selline kujundusmall on väga ilusa disainiga, samuti on ta väga paindlik, väga palju saab käsitsi kohandama.  Mil ma paigutasin selle kujundusmalle palju aega oli võtnud üle vaatamiseks, ehk mis ja kuidas muutma võib. Ta on modern kujul. Võib olla kohandan oma veebilehele hiljem.

 

Link 

 

 

Turvalisus ja CMS’i paigaldamine

 

Enda CMS´iks valisin tuntum WordPressi.

CMS’i paigaldamiseks kasutasin alguses pikemat teed. Selleks ma kasutasin õpetusi nii  youtube’s kui ka Digital Ocean’i kodulehel. Sellisel viisil mul  paigutus ei õnnestunud. Mul on olemas kaks varianti, mis põhjus võik olla.  Esimene, et LAMP’i installimiseks, võib olla kasutasin vana PHP versiooni, mille tõttu protsess edasi ei edutanud. Teine läbikukkumise põhjus võib olla selline, et valesti LAMP’i serverile installisin. (Bearnes, 2016)

Sain teada, et on olemas teine variant kuidas saab CMS’i  paigutada “ühe klikiga”.  Sellise varianti pakkus mulle õppejõud. WordPressi installimisel kasutasin Digital Oceani kodulehel õpetust, kus oli samm-sammult kõik kirjeldatud, mida tegema vaja on. (DigitalOcean, 2014)

Turvalisuse jaoks kasutasin Let´s Encrypt´i, kust sain SSL sertifikaadi oma veebilehele. Paigaldamiseks kasutasin õpetuse Digital Oceani kodulehel. (Heidi, 2016)

URL avalehele on https://katariin.me/

 

 

 

 

 

Kasutatud allikad:

1. Bearnes, B. (21.04.2016) .  How To Install Linux, Apache, MySQL, PHP (LAMP) stack on Ubuntu 16.04. Loetud: https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-install-linux-apache-mysql-php-lamp-stack-on-ubuntu-16-04
2. DigitalOcean. (29.05.2014). How To Use the WordPress One-Click Install on DigitalOcean. Loetud: https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-the-wordpress-one-click-install-on-digitalocean
3. Heidi, E. (21.04.2016). How To Secure Apache with Let’s Encrypt on Ubuntu 16.04. Loetud: https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-secure-apache-with-let-s-encrypt-on-ubuntu-16-04

 

Link

Kahe sisuhaldussüsteemi võrdlus.

Mis on CMS?

Sisuhaldussüsteem (CMS) on rakendus, mis võimaldab luua ja käivitada veebisaiti, kasutab andmebaasi(tavaliselt MySQL) või muud meetodid HTML-i sisu loomiseks, redigeerimiseks ja salvestamiseks juhitaval viisil. Saab luua administraatori paneeli, ehk liidese, kus on võimalus luua lehti, postitusi ja muud (pilte, videoid),  muuta neid ja korraldada sisu vastavalt vajadusele. Enamikul juhtudel ei pea koode või skripte kirjutada, toimingud tehakse lihtsalt klõpsates nuppe. (Bell)

Mille jaoks on vaja CMS?

1. CMS’i kasutamine võimaldab veebilehe omanikul luua või eemaldada saidi sektsioone, muuta informtsiooni, kolmanda isiku abi küsimata.
2. Ajakulu veebileheloomiseks väheneb, sest et arendaja ei pea oma tähelepanu pöörama puhtalt tehnilistele ülesannetele, näiteks “kuidas luua uudislinti”, aga keskenduda tulevase saidi informatsioonile ja visuaalsetele komponentidele.
3. CMS pakub vaikimisi mitmesuguseid funktsioone, mis tavaliselt nad on tasulised kui nullist ehitatakse.
4. Võimas CMSi otsingumootoritega sisu on indekseeritud automaatselt, nii et seda saab kohe leida. Näiteks külastajad saavad otsingukogemuse isikupärastamiseks kasutada ka sortimisloendeid.
5. Palju CMS raamistikud võivad kaitsma ka kasutajate ja liikmete informatsiooni. (Osterhout, 2013)

Millist haldussüsteemi kasutada?

CMS’i juhid on WordPress, Joomla ja Drupal. Nad mitte ainult tasuta, vaid nad on ka avatud lähtekoodiga CMS mootorid. WordPress’i on kõige võimsam ja lihtsam kasutada võrreldes kahe ülejäänud kandidaadiga. Kuid Drupal ja Joomla toovad sisse funktsioone, mis võimaldavad veebisaiti nende kohandatavuse tõttu tõeliselt särama. WordPressi on lihtsam kasutada oma online veebidokumentatsioonidega, mis võib vastata kõigile küsimustele, mis võivad veebisaidi loomiseks olla.Veel, hästi  tuntum on ka ExpressionEngine. Teda ma ei hakka võrdlema teiste sisuhaldussüsteemiga, sest et siin pole katsetamiseks interaktiivset demo versiooni, hind liigikaudu 100-300 dollarit, sõltuvalt litsensist.

Sisuhaldussüsteem peaks mittetehnilistele töötajatele olema lihtne sisu hallatamiseks, ilma et oleks vaja IT-toe igapäevase tegevuse jaoks.  CMS valimine on suur otsus. Kriitiline on otsida ja mõista olulisi funktsioone, mis käsitlevad teie ärivajadusi nüüd ja tulevikus. CMS’i olulisemad tunnised on kasutusmugavus, mobiilne valmisolek, pkugeni kohandamine, sisuhalduse võimalused, tugev SEO, ulatuslik teenindus ja tugi jne. (Ardourel, 2016)

 

Joomla ja Drupal võrdlus.

Joomla

Plussid:
– Lihtne installeerimine
– Kasutajaid saab tuvastada OpenID, Google, LDAP jt. viisidel.
– Üle 7000 mooduli/laienduse
– Väga aktiivne kasutajaskond ning palju dokumentatsiooni
– Sisu ja struktuuri toimetamine on väga lihtne
– Ei nõua kõrged tehnilised teadmisi
– Administraatori liides on võimas

Miinused:
– Back-end pole nii kasutajasõbralik
– Puuduvad SEO võimed
– Väike mooduliturg
– Modulid on tasu eest
(Powell, 2016)

 

Drupal

Plussid:
– Rohkelt dokumentatsiooni
– Palju tasuta pluginaid
– Kasutajasõbralik liides
– Tugev SEO võime
– Võimas šabloonisüsteem. Mis tahes XHTML- või CSS- šabloone saab hõlpsasti Drupaliks teisendada
– Loob hästi edasijõudnud veebisaite
– Kõrge kvaliteediga kood ja API

Miinused:
– Vaikimisi installatsioonil palju turvamuresid
– Nõuab suurt tehnilist eriteadmisi
– Iga veebisaidi jaoks on vaja lisada mooduleid
(Bhadeshia, 2009)

 

 

 

Kasutatud allikad:

1.  Osterhout, C. (04.02.2013).  Why Choose a CMS? Loetud: https://blog.wsol.com/why-choose-a-cms
2. Bell, J. (kuupäev puudub). How to choose the right cms for my website. Loetud:: https://www.templatemonster.com/blog/how-to-choose-the-right-cms-for-my-website/
3.  Ardourel, F. (04.11.2016). How To Choose a CMS: A Simple Guide. Loetud:: https://www.cmscritic.com/how-to-choose-a-cms-simple-guide/
4. Powell, B. (27.10.2016). Pros and Cons of Joomla, WordPress, and Drupal. Loetud:  https://www.lifewire.com/pros-and-cons-joomla-wordpress-drupal-756555
5. Bhadeshia, P. (27.05.2009). Key pros and cons of Drupal vs Joomla. Loetud:  https://groups.drupal.org/node/22630

 

Link 

2. Veebisaidi nõuded, dokumenteerimine

Tunni teemaks olid veebisaidi nõuded ning mida on vaja mälus hoida, kui on vaja kliendile veebilehte luua. Enne veebilehe tegemist, tuleks kokku saada kliendiga ja uurida  mis on tema soovid ja hästi aru saada mida ta kodulehelelt ootab. Rühmas koostasime kümme küsimusi mis tuntusid meile kõige sobilikum kliendi veebilehe loomiseks.

1.  Mis on veebilehe eesmärk, sihtgrupp?
2.  Mis on tähtaeg?
3.  Mis on veebilehe eelarve?
4.  Kas teil on mingi ettekujutus kujundusest. Kas on näiteid, kas on värvieelistusi?
5.  Kas tahate mingeid plugineid (google maps, facebook, google statistics)?
6.  Kas vajab tulevikus haldamist, uuendamist?
7.  Kas sisu on olemas? kes kirjutab? mis keeltes? logo?
8.  Kas domeeni nimi on registreeritud? kas veebimajutus on olemas?
9.  Kas lehele tuleb reklaam?
10.  Kas on meediat mida kasutada, kas õigused on olemas?

Peale tunni sain teada et mõned meie küsimused nõuavad täpsustasi, täiendusi.  Võibolla mõned küsimused ei olnud nii olulised, nagu tuntus esmakordselt, aga ma praegu hakkan nendega tegeleda. Alguses, on vaja teada saada  mis valdkonnaga veebileht seotud on.  Üks asi, kui inimene soovib koduloomade veebileht, teine asi, kui koduleht on seotud logistika/majanduse valdkonnaga. Selleks peab arendajal ka olema vähemalt ettekujutus  selles või teises valkonnas.

Kolmandas küsimuses, mitte ainult klient vaid ise arendaja-disainer peab hinda kalkuleerima. On vaja hoolikalt arvutada veebilehe sisustruktuuri ja funktsionaalalsuse, ehk front-end ja back-end tehtud töö ja aja kulu.

Neljas küsimus.  Siin võib juhtuda nii, et kliendile meeldib üks kujundus/disain, aga sina nagu disainer tead, et selline disain ei köita veebelihe külastajal tähelepanu(sest näiteks tänapäeval selline disain ei ole trendikas/kaasaegne). Selles olukorras on vaja leida kompromissi. Kui tellijal oli juba kunagi tehtud veebileht, siis on kergem leida vastusi küsimuste peal. Siit saab täpsemine uurida mis sealt meeldis mis ei meeldi, ehk kliendi eelistusi. Kui klient ei saa midagi seletada oleks parem kui ta saaks näidata, näitena võttaks mingi veebileht, näiteks.

Kuue küsimusi puhul saab kliendile juurde ütelda, et tehnoloogia ja disain pidevalt arenevad, võib olla veebilehe sisu ka mõni aja pärast tuleb uuendada. Siin on vaja arvesse võtta ka see, et kui pikk on tellitud veebisaidi eluiga.

Seitsemes küsimus hoiab endas palju alamküsimusi. Kui koduleht peab olema tehtud muu keelel ka, siis võib olla tuleb kolmandal isikul abi küsida, aga see on lisa kulud. Sisu kohta on vaja suur tähelepanu pöörata, sest ei saa lasta et oleks liiga keeruline keelekasutus, pole lahti seletatud lühendid, halvasti liigendatud tekst ja üldse , et teks oleks toimetamata. Pealkirja põhjal tehakse 80% juhtudest edasine lugemise otsus.

Viimasele küsimusele on vaja suur tähelepanu pöörata, sest et mõnedele pildile ja videotele ülespanemiseks peavad olema õigused (et autori õigused ei ole rikkunud).

 

 

Kasutatud allikad:

1. BIANCA BOARD. (15. november 2013). The 10 Questions You MUST Ask Your Client Before Designing Their Website. Loetud aadressil:  http://blog.web123partners.com.au/blog/the-10-questions-you-must-ask-your-client-before-designing-their-website.aspx
2. Jami Oetting. (kuupäev puudub). 90 Questions to Ask Before Starting a Website Redesign.  Loetud aadressil:  https://blog.hubspot.com/agency/website-redesign-questions
3.  V. Ristissaar, M. Kukk.(12. aprill 2017).  Kodulehe tegemine ja veebilehtede ABC. Loetud aadressil:  https://www.digiturundus.ee/kodulehe-tegemine-ja-veebilehtede-abc/
4. Merlis Jusupov. (18.06.2014). Veebitekstide koostamine. Kuidas Copywriter kirjutab veebis? Loetud aadressil:  https://kodulehekoolitused.ee/veebitekstide-koostamine-kuidas-copywriter-kirjutab-veebis/

 

 

 

Link ülesandele

1. Millised on tasuta domeeninimede ja veebimajutuse võimalused, millised on nende piirangud.

Uurisin erinevaid võimalusi Eesti piires.
Alguses otsin välja erinevaid tasuta domeeni võimalused. Leidsin veebilehe http://www.ul.ee/domeenid . Siin saab kätte saada tasuta domeeninimi ainult sel juhul, kui on ostetud veebimajutus. Aga siin ka mitte kõik domeeninimed tasuta, et mõndadel juhtudel koos veebibajutusega domeeninimi eest ka tuleb maksta. Ainult domeeninimi hind ilma veebimajutuseta võib varieeruda.

Ühest odavamatest veebimajutusest oli ka https://www.hostinger.ee/  . Siin oli pakutud veebimajutus soodushinnaga , hinna vahemikus 2,15-7,95 euro. Hind sõtlus pakettist, nii et inimene soovib kas üksik, premium või äri veebimajutus. Kõige odavam pakettil oli pakutud piiratud mahtudel kettamaht(10GB) ja andmeedastus(100GB). Siin oli ka pakutud ainult üks MySQL andmebaas, üks FTP¹ kasutaja ja üks Emaili konto. Siin kasutaja saab ainult ühte lihtne kodulehekülge luua.  Teistel pakettidel on kõik sellised võimalused piiramatu kasutusel koos tasuta domeeniga(aastase paketiga).
Kui pakett on kallim, seda rohem võimalusi. Näiteks äri veebimajutuse tellimist, inimene saab palju muu igasuguseid võimalusi. Aga selline pakett  rohem sobib äridele.

Järgmisena ma uurisin https://www.radicenter.ee/et/Registreeri-domeen. Siin domeeninimed on täitsa erineva hinnadega ja on olemas ainult kaks tasuta domeene : .NET.EE ja .MY.EE. Domeene registreeritakse piiratud ajaks(aastaks), seega tuleb teatud aja tagant domeeni registreeringut pikendada. Kui domeen on juba aegunud, võib selle taastamine maksta kuni 10 korda rohkem kui tavalise pikendamise hind. Mõningatel juhtudel ei ole domeeni peale aegumist üldse võimalik enam taastada. Domeenide taastamise hind  maksab umbes 80 eurot . Veebimajutust siin tasuta omada ei saa,  ainult tasu eest (al. 3,83 euro).

Pöörasin suur tähelepanu https://ee.000webhost.com/ kodulehele. Siin tasuta veebimajutusega läheb kaasa palju võimalusi. Huvitav oli see, et võrreldes minu eelmise näitedega, siin on toredam pakkumine. Näiteks tasuta saab 1000 MB kettaruumi, 2 MySQL andmebaasi, 2 Emaili kontot ja juurde antakse tasuta domeeni majutus. Ma huvi pärast registreerisin. Mil ma proovisin tasuta domeeni luua (oli võimalus kasutada ainult katariin.000webhost.com, teised variandid saab omada kindlasti tasu eest), mul igakord ilmus viga “An internal error occurred. Our developers have already been notified”,
mis tähendas, et ilmnes sisemine viga ja arendajatele ta on juba teatatud. Siit märkasin et igalpool paistab reklaam, mis viitab kodulehele  kus on  pakutud hosting 2.15 dollori eest (kuus), nii et esimene kuu on tasuta.

Veel üks variant, mis tuntus mulle kummaliseks oli https://www.fellida.net/documents/free.html . Koduleht ise ei meelita atraktiivsust ja usklikust.

Kokkuvõtte: Panin tähele, et kallide veebimajutusega koos antakse vähemalt üks tasuta domeen.  Sain teada, et on küll tõesti olemas võimalus mitte omada korrektset domeeninime ja mitte maksta veebimajutuse eest, aga sellisel juhul domeeninimi väga pikk ja lohisev. Tihti on see “tasuta” pakkumine jällegi tinglik ja peidab endas peidetud kulusid. Veebimajutuse kui ka domeeninimi tasub osta usaldusväärsest allikatest.
Levinumad domeeninime laiendid on .com, .info, .org, ja riigipõhine näitekst .ee.

 

¹FTP ehk File Transfer Protocol on ette nähtud failide edastamiseks ühest serverist teise.

 

Kasutatud allikad:

1. UL. Domeenid. Loetud aadressil: http://www.ul.ee/domeenid
2. Hostinger. Veebimajutus. Loetud aadressil: http://www.hostinger.ee/veebimajutus
3. Radicenter. Domeenid.  Loetud aadressil:  https://www.radicenter.ee/et/Registreeri-domeen
4.  Webhost. Veebimajutus. Loetud aadressil: https://ee.000webhost.com/
5. Fellida. Veebimajutus. Loetud aadressil: https://www.fellida.net/documents/free.html
6. Viip. Kuidas teha tasuta kodulehe. Loetud aadressil: https://viip.ee/kuidas-teha-tasuta-koduleht-teine-osa/
7.  Webdesign. (11.11).  Millest koosneb veebileht. Loetud aadressil: http://webdesign.ee/millest-koosneb-koduleht/

 

Link ülesandele